You must log in in order to see contact information. If you don't have an account, you can ask for one on this form.
Trial Description

Itaalias, Palmanovas asuvas kodanikukaitse keskuses toimub Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi FP7 rahastatav uurimisprojekt EPISECC*, kus demonstreeritakse innovaatilist infotehnoloogiat, mis võimaldas koostalitust avaliku ohutuse asutuste vahel.  Nende sidusrühmade vaheline elektrooniline teabevahetus aitab neil reageerida suurtele katastroofidele nagu üleujutused, maavärinad, metsatulekahjud, tehnilised vahejuhtumid või terrorirünnakud. Väliuuring toimus 11. – 12. mail 2017 ja selle käigus testiti Itaalia, Sloveenia ja Austria tsiviilkaitseameti, tuletõrjujate, mägede päästemeeskondade ja parameedikute infosüsteemide koostalitlusvõimet. EPISECC projekti eesmärk on välja töötada kontseptsioon „Common Information Space“, mis muutuks tulevikus üle-euroopalise integreeritud kriisi- ja katastroofidele reageerimise suutlikkuse võtmeelemendiks.

eesmärk oli raamistiku „Common Information Space“ (CIS) arhitektuuri kui ka EPISECC-i projektis välja töötatud ja määratletud taksonoomia ja antoloogilise mudeli valideerimine. Konsortsium töötas ühiselt välja neid kontseptsioone rakendava SW-prototüübi.

EPISECCi partnerite ja väliste osapoolte tööriistad, mida reageerivad organisatsioonid tegelikult kasutavad, on teabe jagamine, kasutades ühise inforuumi adaptereid. Semantilised teenused võimaldavad vastastikust mõistmist teabevahetuse keele- ja kultuuritõkete ilmnemisel katastroofidele reageerimisega seotud organisatsioonide vahel. Andmekaitse kontseptsioon võimaldab moodustada ühise inforuumi osalejate alarühmi (koostöörühma veebiruum CGOR), kes jagavad teavet ainult ühe juhtumiga seotud sidusrühmade vahel.

Ühine arusaamine teabevahetusest reageerimisoperatsioonide käigus.

Suure ulatusega kriisi puhul võib olla vajalik koostöö erinevate organisatsioonide ja riikide vahel, kes igapäevaselt koostööd ei tee. Sellise koostöö raames on ühine olukorrast arusaamine ja juurdepääs värskeimale teabele eluliselt oluline. Üksuste vaheliste tõkete põhjuseks on erinev keel, kuid peamiselt erinev ja taksonoomia. Sümbolite ühtlustamist (INDIGO) jätkatakse, kuid neid ei ole veel laiemalt kasutusele võetud. Tuleb kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, kus on vaja ühist terminoloogiat, ning sellistes valdkondades tuleb kokku leppida standardterminoloogias. Terminoloogia ühtlustamiseks või erinevatest terminoloogiatest ühise arusaama tagamiseks on vaja töövahendeid ja mehhanisme, mis toetavad ühtse terminoloogia levitamist ja kasutusele võtmist, sh koolitused.

Viited kirjanduses: see on kirjanduses laialdaselt tunnustatud ja hästi kirjeldatud

Kriisikommunikatsiooni ja infohalduse dokumentatsiooni ja protseduuride välja töötamiseks on oluline erinevate riigiametite, kohalike võimude, eraettevõtete ja vabatahtlike organisatsioonide vaheline konsulteerimine ja juhtimine, mis edendab piisavat juurdepääsu teabele (nt vastavalt vajadusele) ja ühtse terminoloogia/sümbolite kasutamist ehk paremat arusaamist kriisiolukorras.
Kriisikommunikatsiooni võimekusele esitatavad ja huvirühmadega kooskõlastatud nõuded peavad eesmärgiks seadma sarnase või ühtlustatud terminoloogia, sümbolite, kriisiohjamisteabe esitamise ja andmevahetusvormide kasutamise.
Juurutatud teabejagamispõhimõtted peavad edendama standardiseeritud, ühist või ühtlustatud terminoloogiat, sümboleid, kriisiohjamise teabevorme ja esitusviise.
Standardid, ühised või ühtlustatud terminid, sümbolid, vormingud ja esitusviisid tuleb kehtestada nii sisemise ehk horisontaalse, kui ka vertikaalse juhtimise puhul.
Kriisiohjamisreeglite ja standardtoimingute kehtestamisel tuleb järgida standardeid, ühiseid või ühtlustatud termineid, sümboleid, vorminguid ja esitusviise.
Koolitusstandardite ja -meetodite sarnasus või ühtlustamine edendab ühist arusaamist kriisioperatsioonide käigus vahetatud teabest.

Kriisiga seotud teabe vahetamise puudujäägid: võimekus vahetada kriisiolukorraga seotud teavet erinevate agentuuride ja organisatsioonidega

, mis toetab kriisiga seotud teabe vahetamist kõigi kriisiohjega seotud organisatsioonidega.

olukorra hindamiseks kasutatavad „mõõdetud“ üleujutuste kaardid piirkonnast pärast tammide üleujutamist (sh
üleujutuste kaartide kombineerimine teabega (kaardid) süsteemist LCMS). Üleujutuste mõju hindamine
liiklusjärelevalvele (võimalike evakuatsioonistrateegiate formuleerimine).

Kriisiolukorraga seotud teabe vahetamine erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel

Koostalitlusvõime probleemide ajakohaseks tuvastamiseks on oluline arusaam huvirühmade kriisikommunikatsiooni ja infohalduse (CCIM) võimekusest ja protseduuridest.
Kriisikommunikatsiooni ja infohalduse dokumentatsiooni ja protseduuride välja töötamiseks on oluline erinevate riigiametite, kohalike võimude, eraettevõtete ja vabatahtlike organisatsioonide vaheline juhtimine.
Huvirühmadega konsulteerimine ja kooskõlastus kommunikatsioonipoliitika, -kavade ja -protseduuride välja töötamisel toetab asjakohase teabe vahetamist enne kriisi ja kriisi ajal.
Varajane teabevahetuse vajaduse tuvastamine suunab kommunikatsioonivõimekuse ja liideste välja töötamist ja toetab seeläbi koostalitlusvõimet.
Huvirühmadega kooskõlastus infohalduse protseduuride määratlemisel toetab kriisiolukorraga seotud teabevahetust.
Teatud organisatsioonide (nt kutselised reageerijad) teistele huvirühmadele (nt kohalikele omavalitsustele, erasektorile, vabatahtlikele) pakutav kommunikatsiooni ja teabe tugi toetab koostalitlusvõimet.

Validation of the "Common Information Space" concept

The final goal of this was to validate the architecture of the "Common InformationSpace" (CIS) as well as the taxonomy and antologic model as developed and defined in the EPISECC project. The consortium jointly developed a SW-prototype implementing these concepts.

 

Test the feasibility of seamless exchange of information using the EPISECC CIS adaptors

Test the interaction of the tools used by the EPISECC partners and the CSI adapters for the seamless exchange of information.

The starting situation for the EPISECC scenario is defined as follows:

                    On May 11th 2017 at 09:59 local time an earthquake is happening in the province
                    of Udine in the region Friuli-Venezia Giulia.

                    The epicentre is located in the municipality of Drenchia at the coordinates
                    46°10'16.1"N   13°37'32.5"E.

                    The earthquake has a magnitude of 6.2 at a depth of 10.54 km.

This earthquake has fatal impact on the whole region including Italy, Slovenia and Austria. The main operational area for the operations performed by the responders within the EPISECC scenario is the border region between Italy and Slovenia at the cities of Gorizia and Nova Gorica. The cascading effects relevant for the EPISECC scenario in this area are:

  • Collapsed buildings
  • Rock falls
  • Obstructed roads
  • Fire in commercial areas
  • People trapped under the rubble
  • Injured people
  • Fatalities

Operating Sites

In Goriza (IT) three different operating sites will be involved:

  • Fortress of Gorizia
  • University Centre of Gorizia
  • Commercial area in Gorizia

In Nova Gorica (SLO) one operating site will be played:

  • Commercial area in Nova Gorica

The operating sites have been chosen based on the requirements arising from the uses cases, the storyboard and the 2 hours time frame for the scenario play:

  • Cross-border scenario with engagement of international responders
  • Integration of field equipment such as radios and smart devices
  • Real time tracking of field resources
Trial type
Solution Test
Crisis size
Crisis Cycle Phase
Trial Location
Trial illustrations
Tegevuskohad. Allikas: EPISECC, tulemus D6.2. - Kontseptsioonide rakendamise tõestus, lehekülg 18
Incident category
Collapses (loss of critical infrastructure)
Earthquake
Fires
eu Portfolio of Solutions web site has been initially developed in the scope of DRIVER+ project. Today, the service is managed by AIT Austrian Institute of Technology GmbH., for the benefit of the European Crisis Management. PoS is endorsed and supported by the Disaster Competence Network Austria (DCNA) as well as by the STAMINA and TeamAware H2020 projects.